Laste ja noortega olen tegelenud sellest ajast saati, kui veel ise lapsemõõtu olin. Veetsin lapsepõlves palju aega maal oma parima sõbranna juures, kellel oli veel mitmeid väikeseid õdesid-vendi ning sugulasi. Täiskasvanud kutsusid meie seltskonda naljatledes lastelaagriks. Päevad täitusid mängu, seikluste ja maailma avastamisega ning kasvatajateks ja vastutajateks olid teistest vaid veidi elukogenumad tütarlapsed.

Minu jaoks on alati tähtsal kohal olnud ettevõtlikkus ja eneseareng. Naudin uusi väljakutseid, mistõttu on mul praeguseks juba üsna kirev kogemustepagas. Kui põhikoolis keskendusin pigem raamatutarkusele, siis gümnaasiumis asusin tegudele ning minust sai muuhulgas Viljandimaa noortevolikogu spiiker ja gümnaasiumi õpilasesinduse asepresident.

Aastal 2013 otsustasin 16-aastasena jalad Eestimaa tolmust puhtaks pühkida ning Saksamaale vahetusõpilaseks minna. See kogemus muutis mu elu ning Eestisse naastes hakkasin vabatahtlikuks samas organisatsioonis, mille kaudu vahetusaastal käisin. Soovisin, et ka teised noored saaksid võimaluse välismaal õppida ja elada. Valmistasin Eesti õppureid vahetusaastaks ette, aitasin koordineerida vabatahtlike tegevusi ja koolitusi ning korraldasin erinevaid üritusi.

Vabatahtliku töö kogemus on minus huvi äratanud nii psühholoogia kui ka eripedagoogika vastu. Üks on kindel – tahan olla toeks ja õpetajaks neile, kes seda vajavad ning soovivad.